5.3.13

TELEVISIOON


Alates XIX sajandi lõpust püüavad insenerid edastada kujutisi, nii nagu telefon edastab heli.

Juba 1880. aastal kirjeldab prantsuse kirjanik Maurice Leblanc, kuidas edastada kujutisi. Selleks on vaja kaamerat, mis muudaks valguse elektrisignaalideks, ja ekraani, mis teisendaks need elektrisignaalid tagasi kujutisteks. Kahju küll, aga tema ajal ei võimalda tehnilised vahendid seda unistust tõelisuseks muuta.

Šoti raadioinsener John Baird realiseerib esimese kujutise ülekande 1926. aastal. Ta kasutab mehaanilist meetodit, mis nõuab piinlikult täpset seadistust pildistava kaamera ja vastuvõtja vahel. Pealegi on kujutis väga väikeja üpris kesise kvaliteediga. Bairdimeetod on liiga keeruline, et seda kasutada. 1936. aastal töötab vene leidur Vladimir Zvorykin välja täielikult elektroonilise süsteemi. Ta ehitab katoodtoru. See on suu õhutühi klaaskolb, mis sisaldab ekraani ja elektronkahurit*. Kujutise moodustamiseks liiguvad miljonid elektronid üle ekraani piki jooni. Oma liikumisel kiirusega 300 00 km/s panevad nad iga punkti ekraanil rohkem või vähem helendama. Uus kujutis tekib 25 korda sekundis. Süsteem on nii kiire, et silm näeb pidevalt kujutise jada.


3.3.13

ESIMENE KINO


 
Lumiere vennad Auguste ja Louis Jean on kõige varasemad filmitegijad maailma ajaloos. Louis Jean oli peamine leiutaja ja konstrueerija, kes panigi aluse kinemotograafiale. Tema vend Auguste täitis peamiselt mänedžeri ja organisaatori funktsioone.
 
1895. aastal leiutas Louis Jean kinoaparaadi „liikuvate piltide“ salvestamiseks ja projekteerimiseks. See aparaat sai patendi ja nime „kinematograaf“. Esimesed filmid olid näidatud 28. detsembril 1895. aastal Grand Cafe´ is Pariisis.

21.2.13

X-KIIR (RÖNTGEN)

Inimkeha sisse nägemine ilma seda opereerimata muutub võimalikuks 1895. aastal tänu täiesti ootamatule töntgenkiirte (X-kiirte) avastamisele.

Saksa füüsik Wilhelm Röntgen uurib elektrit ja eriti õhutühje torusid, mis on televiisorile katoodtorude eellasteks. Ühel päeval 1895. aastal, kui ta on pimendanud oma laboratooriumi, märkab ta, et tema toru kiirgab kiiri, mis on suutelised läbima materjale nagu kangas ja isegi mõjuma mõne sentimeetri kaugusele olevale fotoplaadile. 
Ta teeb järjest uusi katseid ja palub oma naisel asetada käsi fotoplaadile, mida ta kiiritab õhutühja toruga. Kui ta ilmutab ülesvõtte, siis tulevad käe luud ja sõrmus esile valgetena, lihaskoed mustana. 
Seda nähtust, mida nimetatakse röntgenoskoopiaks, kasutatakse otsekohe luumurdude leidmiseks ja tuberkoloosi, teatud kopsuhaiguse avastamiseks.

18.2.13

DIISELMOOTOR

Diiselmootori leiutas Rudolf Christian Karl Diesel. Ta sündis 18. märtsil 1858 Pariisis ja suri 29. septembril 1913. 
1893 aastal katsetati esimest diiselmootorit. See oli 3 meetrit pikk ja sees 80-atmosfäärine rõhk, mis plahvatas. Esimene töötav prototüüp valmis 17. veebruaril 1894. Parandatud mudel valmis 1897 Augsburg-Nürnbergi Masinavabrikus.
1. jaanuaril 1898 alustas tööd diiselmootoreid tootev ettevõte. Esimene diiselmootor võeti kasutusele USA-s õlle tootmisel. Sügisel 1900 loodi Londonis diiselmootorote tootmiseks ettevõte.
Esimene diiselmootoriga laev valmis 1903. 1908 valmis esimene väike diiselmootor ja diiselmootoriga veoauto nind esimene diiselmootoriga vedur. Esimene diiselmootoriga sõidiauto oli Mercedes-Benz 260D.

16.2.13

ESIMENE LENNUK

Inglise teadlane George Cayley uurib õhu tõstejõudu. Ta on veendunud, et on võimalik panna lendama õhust raskemat aparaati, millel on liikumatud tiivad. See on väga julge idee, sest paljud arvavad sel ajal, et tiivad peavad lehvima nagu lindudel, 1849. aastal tõestab ta oma väidet mootorita planeeri abil, mille heidab õhku künka. 1890. aastal ehitab prantsuse leidur Clement Ader lennuki Eole. See on varustatud aurumootori ja kahe propelleriga. Tiivad on nahkhiire tiibade kujuga. Lennumasin tõuseb mõnemeetri kõrgusele maapinnast jalangeb siis alla. Seda esimest, umbes viiekümnemeetrist hüpet, peetakse esimeseks lennuks.

13.2.13

FONOGRAAF

Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 1890–1925.

Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel. Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid seal oli hoopis mehhaanika, mis lükkas nõela edasi vedrumehhanismiga.
Sa olid seal juures ning tegid mingit häält. See sinu hääl pani membraani võnkuma ning membraan andis võnked üle nõelale, mis siis kirjutas heli vahatrummilie. Hiljem sai heli taasesitada.

8.2.13

SISEPÕLEMISMOOTOR


Mitmekümne aasta jooksul tehakse järjest arvukaid katseid konstrueerida mootor, mis on väiksem, praktilisem ja võimsam kui aurumasin oma kohmaka aurukatlaka. Selles mootoris ei panda kolbi enam liikuma auruga, vaid püssirohuga, mis lõhatatakse otse silindris. See plahvatus lükkab kolbi. Kuid püssirohi kui liiga ohtlik hüljatakse. Katsetatakse piiritusega kui tulemuseta. 1860. aastal kasutab belgia insener Etienne Lenoir õhuga segatud gaasi, mille ta süütab elektrisädemega. Tal õnnestub käivitada

I takt: kolb laskub ja bensiiniaurud sisenevad silindresse.
II takt: kolb tõuseb ja surub kokku bensiiniaurud.
III takt: süüteküünal tekitab elektrisädeme, mis süütab küttesegu. Plahvatus annab tõuke kolvile.
IV takt: kolb tõuseb ja surub välja heitgaasid.